t a l u
Põllundus
0 0 0 m 2 s u r n e v i n a p u u i s t a n d i k 2 5 0 0 m 2 k a t m i k a l a g a
Veinimäe talu on mahe viinapuuistandik Lõuna-Eestis Võrumaal Kärgula külas. Enamik taimi kasvab 2500 m2 katmikalal ehk pikkades kiletunnelites, kuhu mahub umbes 1200 2-5 aastast taime. 2020. aastal sai avamaale juurde istutatud ca 1000 „Zilga“ taime.
Sortide nimekiri on väga pikk (ca 75 erinevat sorti), rõhk on pandud talvekindlamatele hübriidsortidele nagu Vitis amurensis, Vitis labruska ja Vitis riparia. Kuna Veinimäe talu viinamarjaistanduse põhiline eesmärk on Sulbi külas asuva veinikoja varustamine, on enamik sorte veiniks sobivad.
Veinimäe veinikoda toodab peamiselt punast veini, kuid katsetame ka teiste toodetega. Näiteks oleme tootevalikusse lisanud roosa õunasiidri, millele annab iseloomuliku värvi tumepunane viinamarjavein. Hägusa mehise vaadisiidri valmistamisel kasutame aga humalaid. Meie tõeline hitt on õuntest klassikalisel šampanjameetodil valmistatud vahuvein Talvenauding, mille teine kääritamine toimub pudelis.
2019. a koduveinikonkursil kogus Talvenauding siidrite ja vahuveinide kategoorias kõige rohkem punkte ning meie vahuvein Antonovka sai 2018. a Baltimaade veinivõistluse Baltic Cup vahuveinide kategoorias teise koha. Kasutame siidrite valmistamisel ainult Tartumaal kasvanud õunu, maitse tasakaalustamiseks kombineerime erinevaid põhjamaiseid taliõuna sorte.
Teeme kõik selleks, et meie tooted jõuaksid lisaks kaubanduskettidele ka sommeljeede lauale. Selleks panustame maksimaalselt kvaliteedile ning kasutame tänapäevaseid veini ja siidri tootmise tehnoloogiad.
Veinimäe talu terruaari iseloomustab Lõuna-Eesti üldiselt väheviljakas ja happeline keskmise tüsedusega liivsavi ning kohatine saviliiv. Asume 120 m kõrgusel merepinnast, seega muutub pinnas kiiresti kuivaks, kuid lohukohad vajavad drenaaži. Otepää kõrgustik hoiab kinni suure osa põhjast tulevatest sademetest ja tormidest, kuid see-eest mõjutavad meid tugevamalt lõunast ja kagust tulevad tsüklonid.
Veinimäe viinamarjaistandik on põhja poolt ümbritsetud metsaga. Lõunas laiub aga lahtine massiiv, millega kaasneb suur tuuleoht. Eestis tunnevad end lahtisel avamaal kevadiste ning sügiseste tugevate külmade tuulte tõttu hästi ainult üksikud kohalikud viinamarjasordid. Kinnises hoovis või veel paremini – seina ääres kasvuhoones – kasvab aga enamik põhjamaiseid sorte. Üldiselt on Lõuna-Eesti kõrgustikel talvel külmem ja suvel soojem kui näiteks põhja jääval Tartumaal. Võib-olla kinnitavad need klimaatilised nüansid rahvatarkust, et Lõuna-Eestis on alati soojem kui Põhja-Lätis, sest Põhja-Läti on merepinnast kõrgemal. ☺
TERRUAAR (prantsuse terroir, terre - maa)
u l l a , k i i a t e g u r i t e j a i k o n n a e r i p ä r a d e k o g u m , m i s m ä ä r a b p õ l l u m a j a n d u s s a a d u s t e o m a d u s i .
“Meie „viinamarja botaanikaaia“ lai sordivalik on istutatud selleks, et näha, millised sordid suudavad toota meie tingimustes aktiivselt kvaliteetset veinimarja.“
– Roman Šarin, asutaja ja omanik
JÄTKUSUUTLIK ARENG
e s k k o n d s ä s t e v p õ l l u m n u s
Sõltume põllumajandustööstuse osana täielikult meid ümbritsevast keskkonnast, mis sõltub omakorda meist endist. Seetõttu kasvatame oma toodangut orgaaniliselt ja keskkonna säästvalt ehk mahedalt. Viie aasta vältel on meie veininduse süsinikujalajälg olnud positiivne. Oleme selle üle tõeliselt uhked!
Sõltume põllumajandustööstuse osana täielikult meid ümbritsevast keskkonnast, mis sõltub omakorda meist endist. Seetõttu kasvatame oma toodangut orgaaniliselt ja keskkonna säästvalt ehk mahedalt. Viie aasta vältel on meie veininduse süsinikujalajälg olnud positiivne. Oleme selle üle tõeliselt uhked!
